Loga mot sihkkarastát ruovttukontuvrra: Informasjonssikkerhet på hjemmekontoret (diehtosihkkarastin ruovttukontuvrras) (Unit)

Mávssolaš dieđuid galgá suddjet

Buorre diehtosihkkarvuohta lea dehálaš sihke min iežamet personsuodjalusa hárrái, ja ásahusa beaggima, luohtehahttivuođa ja ekonomiija hárrái.

Jeara alddat:

Man dehálaš lea diehtu munnje, oahppo- dahje bargobáikái dahje earáide? Mot sáhttá diehtu adnot boastut? Man olu mávssii ráhkadit dieđu, ja man váttis dahje divrras lea ođđasit ráhkadit dan? Man olu vahágahttá jus gártá boasttuolbmuid gieđaid gaskii?

Man dehálaš lea ahte boasttuolbmot eai beasa dieđuide? Ovdamearkka dihte leat dearvvašvuođadieđut, eksámenbargobihát ovdal eksámena ja dutkanbohtosat ovdal almmuheami dakkár dieđut main luhtolašvuohta lea dehálaš.

Man dehálaš lea ahte boasttuolbmot eai beasa rievdadit dieđu, dahje ahte ii ribat dáhpedorpmis rievdadit dieđuid? Visot dieđuin lea rihkkumeahttunvuohta dehálaš. Mii fertet sáhttit luohttit ahte dat leat riekta. Ovdamearkka dihte árvosánit, oahpu sisaváldin, dutkandieđut ja ohcanáigemearit.

Man várálaš lea massit beassanlobi dieđuide muhtun áigái, dahje oalát massit dan? Dieđut main beassanvejolašvuohta lea dehálaš leat fágavuogádagat oahpuid sisaváldima ja eksámenlágideami várás hearkkes áigodagain, stuora studeanta- dahje dutkanbarggut, eksámenvástádusat ja dutkandieđut.  

Dieđuid árvu sáhttá rievdat áiggi badjel. Ovdamearkka dihte galgá eksámenbargobihtáid suddjet hui bures ovdal eksámena, muhto maŋŋel eksámena gal sáhttá daid almmuhit.

Vurket ja gieđahallat dieđuid

Go mii bargat dieđuiguin, de lea min buohkaid ovddasvástádus suddjet daid riekta gieđahallamis, vurkemis ja sirdimis. Dieđuid klassifiserendássi mearrida mot mii galgat daid suddjet. Klassifiseren boahtá ovdan lágain, dahje riskaárvvoštallamis, dahje dat lea šihttojuvvon ovttasbargoguimmiiguin.

Hága alccet ásahusa njuolggadusaid iešguđetge klássaid dieđuid meannudeami, vurkema ja sirdima birra (rabas, siskkáldas/suddjejuvvon, čiegus dahje nannosit čiegus).

Dieđuid, mat leat klassifiserejuvvon rabasin, sáhttá vurket ja gieđahallat vaikko gos, maiddái priváhta dihtoris dahje mobiillas.

Siskkáldas/suddjejuvvon dieđuid sáhttá vurket ásahusa vuogádahkii, maiddái báikkálaččat krypterejuvvon dihtorii dahje krypterejuvvon olgguldas diskii.

Čiegus dieđuid galgá vurket duššefal ásahusa fágavuogádahkii ja vurkenbálvalusaide main lea rivttes beassanstivren.

Oahpahala ásahusa njuolggadusaid jus don gieđahalat, vurket dahje sirddát čiegus dahje nannosit čiegus dieđuid. Muitte geavahit guovttefáktorautentiserema!

Loga eambbo UH-suorggi klassifiserendásiid birra. 

Juogadit dieđuid sosiála mediain

Sosiála mediain mii beassat gulahallat earáiguin, lonohallat oaiviliid ja oassálastit digaštallanforumiin. Muhto gii beassá oaidnit maid don juogadat? Vaikko orut iežat mielas juogadeame govaid dahje kommentáraid priváhtaolmmožin, de lea buorre goansta jurdilit ahte vaikko gii sáhttá beassat daidda dieđuide maid don rahpasit juogadat.

Jeara alddát:

• Makkár rolla lea mus? Ovddastango earáid go iežan?
• Sáhttágo oktage boastut geavahit dieđuid maid mun juogadan?
• Leango ožžon lobi earáin juogadit govaid dahje dieđuid sin birra?
• Leatgo dieđut jávohisvuođageatnegasvuođa vuollásaččat?
• Leago kritihkka dahje čuoččuhusat mat sáhttet ipmirduvvot gudnerihkkumin?
• Leago mus lohpi almmuhit daid, dahje leatgo dieđut suddjejuvvon dahkkivuoigatvuođa vuođul?

Loga eambbo sosiála media birra nettvett.no:s ja UNITa 10 buori rávvaga sosiála media birra. 

Krypteret dieđuid

Go dieđuid kryptere, de dat eai leat šat logahahtti. Dieđuid kryptere suddjen dihte daid go vurke ja sirdá. Go galgá oažžut daid logahahttin fas, de ferte rahpat beassansániin.

• Dihtora garraskearru sáhttá krypteret iešguđetlágán prográmmagálvvuiguin, ovdamearkka dihte Microsoft BilLocker ja Apple FileVault.
• Vurkenmediaid sáhttá maid krypteret seamma ládje go ovddit čuoggás.
• Word, Excel ja PowerPoint dokumeanttaid sáhttá krypteren beassansániin. Fiilafálus válljet “Informasjon (dieđut)”, “Beskytt dokument/arbeidsbok/presentasjon (suddje dokumeantta/bargogirjji/ovdanbuktima)” ja “Krypter med passord (kryptere beassansániin)”. Muitte ahte boasttuolbmot sáhttet beassat rahppon dokumentii jus du bargoreaidu (mobiila, dihtor, dihtorduolbbus) lea hackejuvvon nu ahte boasttuolbmot besset dasa.
• E-poastta mildosiid sáhttá krypteret ovdamearkka dihte  7-ZIP bokte.
• E-poastta dieđuid Outlookas sáhttá krypteret S/MIME bokte.
• E-poastta dieđuid ja mildosiid sáhttá krypteret OpenPGP bokte.
• Neahttaoktavuođa gaskal iežas dihtora ja oahppo- dahje bargobáikki sáhttá krypteret VPN - virtual private network bokte

Iskka geavaheaddjiveahkis leatgo du oahppo- dahje bargobáikkis sierra krypterenčovdosat.

Báberdokumeanttat

Fysalaš dokumeanttaid suddjemis lea seamma gáibádus go digitála dokumeanttaid suddjemis. Dokumeanttaid, main lea alla luhtolašvuođagáibádus (čiegus ja nannosit čiegus), galgá:

• Lásset dohkálaš skábii go eai leat anus
• Sáddet giddejuvvon konvoluhtas ja sihkkarastit dieđu árvvu mielde
• Ii galgga bálkestit ruskalihttái, muhto makuleret dahje bálkestit lássejuvvon lihttái mii lea makulerema várás
• Čálihit duššefal jus lea dárbu, ja viečča čálihuvvon dokumeantta dakkaviđe
• Sihko dokumeantta čálihanvuordinráiddus jus čálán ii doaimma

Arkiveren ja sihkkun

Arkiivaárvvolaš dieđuid galgá arkiveret. Dat sáhttet leat oahppoduođaštusat, árvosánit, masterčállosat ja eará dokumeanttat, main lea juridihkalaš, historjjálaš dahje ásahuskritihkalaš árvu.

• Prošeaktaarkiivvaid dahje dutkandieđuid galgá vurket dárkilastima geažil
• Fertet álo čuovvut lágaid mat muddejit dan dieđu maid don háliidat dahje leat biddjon arkiveret dahje sihkkut
• Persondiehtoláhka mudde persondieđuid čohkkema, vurkema ja sihkkuma
• Dieđut, main lea garra luhtolašvuođagáibádus, galget sihkkojuvvot dihto sihkkunprográmmain, nu ahte daid ii sáhte šat viežžat. Dábálaš sihkkun ii leat doarvái. Iskka maid du oahppo- dahje bargobáiki geavaha.

Jávohisvuođageatnegasvuohta

Jávohisvuođageatnegasvuohta mearkkaša ahte don leat geatnegahtton hehttet earáid beassamis dahje oažžumis jávohisvuođageatnegahtton dieđuid. Jávohisvuođageatnegasvuođa rihkkun sáhttá mielddisbuktit ráŋggášteami  (Lovdata).

• Iešguđetlágán dieđut sáhttet leat jávohisvuođageatnegas dieđut lágaid dahje šiehtadusaid vuođul, ovdamearkka dihte persondieđut ja teknihkalaš, gávppálaš dahje strategalaš dieđut.
• Go don vuolláičálát jávohisvuođageatnegasvuođa, de leat don geatnegahtton diehtit maid dat mearkkaša
• Jávohisvuođageatnegas dieđuid ii galgga juogadit boasttuolbmuide, ii njálmmálaččat, digitálalaččat iige báberhámis.
• Jávohisvuođageatnegasvuohta gusto maiddái maŋŋelgo leat loahpahan oahpu dahje luohpan barggus
• Muitte ahte don sáhtát, iežat virggi bokte, leat jávohisvuođageatnegasvuođa vuollásaš, vaikko it leačča vuolláičállán julggaštusa.